Isaac Asimov
Nemesis
Orpheuse
Orpheuse Raamatukogu on kirjastuse Fantaasia sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub lühiromaanide ja jutukogude tõlkimisele ning väljaandmisele. Meie avaldamisplaanis on põnevaid ja kirjanduslooliselt olulisi tekste 19. sajandist ja 20. sajandi esimestest kümnenditest, millel suuresti rajaneb tänapäevane fantastika. Kuid me anname välja ka lühiproosat ulmekirjanduse kuldajastust ning sellele järgnenud 20. sajandi teise poole kümnenditest. Erilisel kohal sarjas on moodsa, just praegu ilmuva uue ja värske ulmekirjanduse eestindamine. Orpheuse Raamatukogu ei tee vahet ulmekirjanduse alaliikidel: meie sarjas on oma koht nii teaduslikul fantastikal, fantaasia- kui ka õuduskirjandusel.
Vana-Kreeka laulik ja poeet, «Laulude Isaks» kutsutud ning osa allikate järgi inimkonnale kirjakunsti õpetanud Orpheus ulmesarja nimes peaks lisaks kaunite kunstide nauditavale ettekandmisele viitama ka võimele külastada armastuse nimel lisaks meile hästi tuntud maailmale ka teistsuguseid, teispoolsusse jäävaid fantastilisi reaalsusi ja ulmelisi maastikke ning neis nähtust lugusid ja laule esitada. Pisut müstilise, prohvetliku ning erakliku, aga samas üliinimlike võimetega kangelasena sobib Orpheuse nimi märgistama ideaalselt üht väärtkirjanduse ambitsiooni ning laia temaatilise haardega ulmesarja.
Raamatukogu
Orpheuse Raamatukogu:
1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse mägedes»
2/2011 – Charles Stross «Palimpsest»
3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad»
4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i lõvi»
1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea»
2/2012 – George R. R. Martin «Öölendajad»
3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud»
4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik»
5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi müür»
1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest»
2/2013 – H. P. Lovecraft «Vari aja sügavusest»
3/2013 – Charles Stross «Külmem sõda»
1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu nõlvakul»
2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Väikemees»
3/2014 – Henry S. Whitehead «Lääne-India valgus»
4/2014 – E. F. Benson «Õudusesarv»
1/2015 – Ray Bradbury «Põrmust tõusnud»
2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmaspäev algab laupäeval»
3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway võltsing»
4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung»
5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud»
1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang»
2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5»
3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond»
4/2016 – Isaac Asimov «Üheksa homset»
1/2017 – John Wyndham «Krüüsalised»
2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid»
3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid»
4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud»
5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata»
6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik»
1/2018 – Kir Bulõtšov «Kosmoselaevastiku agent»
2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek»
3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal»
4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmajäetud»
5/2018 – John Wyndham «Kraken ärkab»
1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack»
2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa»
3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar»
4/2019 – Stephen King «Öine vahetus»
5/2019 – Lev Veršinin «Vildaka homse kroonikad»
1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing»
2/2020 – Raul Sulbi (koost.) «Orioni vöö 1»
3/2020 – George R. R. Martin «Valguse hääbumine»
4/2020 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Muinasjutt Troikast»
5/2020 – George R. R. Martin «Haviland Tufi reisid»
6/2020 – Jack McDevitt «Sõjaline talent»
7/2020 – Marek Tihhonov «Maailmalõpu päevik»
1/2021 – Ray Bradbury «Halloweenipuu»
2/2021 – Clifford D. Simak «Mängud ajas»
3/2021 – Isaac Asimov «Mina, robot»
4/2021 – Fritz Leiber «Mõõgad ja nõidus»
5/2021 – Isaac Asimov «Nemesis»
Orpheuse Raamatukogu 5/2021
Isaac Asimov
Nemesis
Originaal:
Nemesis
1989
Sarja koostaja Raul Sulbi
ISSN 2228-0464
ISBN 978-9916-648-07-0 (trükis)
ISBN 978-9916-648-08-7 (epub)
Copyright © 1989 by Nightfall, Inc
Tõlkinud Tatjana Peetersoo © 2021
Järelsõna autor Raul Sulbi © 2021
Kaanepildi autor Meelis Krošetskin © 2021
Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts
Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi
Kirjastus Fantaasia tänab Mairi Laurikut!
Kirjastus Fantaasia
Tartu 2021
Trükitud OÜ Greif trükikojas
Mark Hurstile, mu hinnatud toimetajale, kes minu arust töötab mu käsikirjadega rohkem, kui mina seda teen.
AUTORI MÄRKUS
See raamat ei kuulu Asumi sarja, Robotite sarja ega Impeeriumi sarja. See on täiesti omaette. Mõtlesin lihtsalt, et hoiatan teid vääritimõistmise ärahoidmiseks. Muidugi võiksin ühel päeval kirjutada romaani, mis seob selle raamatu teistega, aga teisest küljest – võiksin ka mitte. Lõppude lõpuks, kui kaua ma suudan sundida oma mõistust nende tulevikuajaloo keerukate küsimustega tegelema?
Järgmine punkt. Olen juba kaua püüdnud järgida kõigis oma kirjutistes üht tähtsaimat reeglit – olla selge. Olen loobunud igasugustest mõtetest kirjutada poeetiliselt, sümboolselt, eksperimentaalselt või ükskõik millisel muul viisil, millega oleksin võinud saada (kui olnuksin piisavalt hea) Pulitzeri auhinna. Kirjutan lihtsalt ja selgelt ning loon sellega sooje suhteid oma lugejatega. Ja professionaalsed kriitikud… Noh, nemad võivad küll teha, mida nad iganes tahavad.
Kardan siiski, et mu lood kirjutavad ennast ise, ja selle loo puhul olin üpris kohkunud, leides, et kirjutan seda kahes harus. Üks sündmuste liin toimub jutustuse olevikus, teine aga minevikus, kuid läheneb järjekindlalt olevikule. Olen kindel, et teil ei teki raskusi mustri järgimisega, aga kuna me kõik oleme sõbrad, siis mõtlesin, et võiksin seda teile teada anda.
PROLOOG
Mees istus üksinda, omaette.
Kosmoses ootasid tähed ja eriti üks konkreetne täht oma väikese maailmade süsteemiga. Vaimusilmas oli see hoopis selgem, kui see oleks olnud päriselt, kui ta akna lihtsalt läbipaistvaks muudaks.
Väike roosakaspunane täht, vere ja hävingu värvi, ja nii sobiliku nime saanud.
Nemesis!
Nemesis, Jumaliku Kättemaksu Jumalanna.
Ta mõtles jälle loole, mida oli noorena kuulnud – legendile, müüdile, jutustusele ülemaailmsest Veeuputusest, mis oli minema pühkinud patuse degenereerunud inimkonna, jättes uue alguse jaoks vaid ühe perekonna.
Seekord tulvavett ei tule. Ainult Nemesis.
Inimkond oli jälle degenereerumas ja Nemesis, mis neid ees ootas, oli asjade loogiline jätk. Enam ei tuleks Veeuputust. Ei midagi nii lihtsat kui Veeuputus.
Isegi mitte ellujäänutele, kes võiksid põgeneda… Kuhu oleks neil minna?
Millest see tuli, et ta ei tunne kurbust? Inimkond ei saaks samasugusena jätkata. See oli aeglaselt suremas omaenda väärtegude tõttu. Kui seda ootas aeglase, piinava surma asemel palju kiirem, kas oli siis põhjust kurbuseks?
